UUDised
Eesti Disainiauhinnad 2024 näitus
Selgusid Eesti Disainiauhinnad 2024 võitjad
Selgusid Eesti Disainiauhinnad 2024 nominendid
Eesti Disainiauhinnad 2024 konkursile esitati ligi 400 tööd
Eesti Disainiauhinnad 2024 konkursi tähtaeg pikenes!
Noore disaineri auhinnad
Eesti Disainiauhinnad 2024 konkursi auhinnafondi väärtus kokku on üle 20 000 euro
Graafilise- ja meediadisaini auhindade kategooria läbis uuenduskuuri
Intervjuu Hegle Sarapuu-Johansoniga teenusedisainist
Intervjuu EDK juhataja Tiia Vihandiga Disainiauhindadest
Eesti Disainiauhinnad 2024 identiteedi lõi disainistuudio Unt/Tammik
Kuidas ennast ja oma töid konkurssidele/ auhindadele esitada
Tänavune Eesti Disainiauhinnad 2022 näitus saadetakse teele Pärnu Port Arturi keskusesse
Solarise Keskuse disainitänaval saab tutvuda Eesti disainiparemikuga
EDA2022 VÕITJAD ON SELGUNUD
Teenusedisaini nominendid
Teenusedisainis esitati ja hinnati töid kahes kategoorias: avaliku sektori ja erasektori teenusedisain. Žürii hindas süsteemsust teenusedisaini rakendamisel - mida tehti, millist klienditagasisidet (insight) saadi - kuidas seda arenduses kasutati ning milline on seos tulemusse.
Teenusedisain on valdkonnana uus ja seetõttu ei ole ka veel piisavalt kogemust, kuidas peaks
teenusedisaini projekte konkursile esitama. Žürii tõstab seetõttu esile ja
teistele eeskujuks Brand Manuali poolt esitatud tööd “Metsaühistu”, mis on
terviklik ja toob välja nii elluviidud sammud, saadud insight’i ja kui ka projekti tulemused erinevate osapoolte
vaatevinklist.
Inimkeskne disain (disainmõtlemine) tähendab uurimist, mida inimesed arvavad, kuidas asjad peaksid töötama, mitte eeldamist, et inimesed õpivad kohanduma nende ette pandud lahendustega. Teenusedisaini nominendid näitavad, et kui lähtuda inimkeskse disaini põhimõtetest, siis on reaalsed ja käegakatsutavad tulemused kiired tulema. Žürii esimees J. Margus Klaar: „Oluline on seejuures saavutada organisatsiooniline muutus ja usk, et kvalitatiivsed kliendiuuringud annavad tulemuse ja reaalse aluse otsuste tegemiseks. Ettevõtte/organisatsiooni kultuur on kõige suurem teenusedisaini pidur”. „Tegelikult on klienditundmist organisatsioonis lihtne saavutada – igaüks võib ja saab kliendiga otse suhelda, kui selleks on olemas piisav motivatsioon,” lisab žürii liige Mart Maasikas, SEBst.
Avaliku sektori teenusedisaini nominendid on:
On tehtud väga põhjalik kliendiuuring (kvalitatiivne info) sadamaala probleemalade kaardistamiseks. Teenusedisaini protsessi tulemusena arendati välja kogu Tallinna Sadama viidanduse uuendus, ehitati uus avaram reisijate galerii ning väljaarendamisel on autojuhtidele, kruiisituristidele ja jalakäijatele uus check-in ala. Kõige olulisem on organisatsiooniline muutus. Kasutajakeskne vaade sadama teenusele on muutunud tänase organisatsiooni kultuuri osaks.
Teenusedisaini protsessis pandi alus Kiusamisvaba Haridustee liikumisele, mille sõnastatud kiusamisvaba haridustee kontseptsioon võimaldab koostöös riigiga aastaks 2020 viia sisse teadus- ja tõenduspõhised kiusamisennetuse või väärtuskasvatuse programmid kõikides lasteaedades ning 90% põhikoolides. Kuigi reaalseid tulemusi on veel vara hinnata, kiidame hea töö eest osapoolte kokku viimisel ja kokkulepete saavutamisel. See on algatus, mis aeglaselt läheb käima, aga kui läheb, siis eksponentsiaalselt ja suure mõjuga.
Uute teenuslahendustega rikastatud etenduskunstide keskus, mis pakub era- ja projektiteatritele esinemispindu, tehnikat ja erinevaid tugiteenuseid. Teenusedisain on aidanud välja töötada ja ellu viia toimiva ärimudeli. Ettevõtmise stardikiirus on hea ja teenus toimib hästi.
Erasektori teenusedisaini nominendid on:
Ettevõtete töötajatele mõeldud eesmärkide seadmise tarkvara.
Meile meeldib, et ei ole alla antud õige teenuse DNA (mehaanika, kuidas inimesed meeskonnas töötavad) otsimisel. Katsetatakse ikka uuesti ja väga süsteemselt.
“The re-design process was well articulated and it follows pretty much the modern practices of creating new service. I believe that is actually helps people and get them to accomplish task more.” Weekdone lähenemine võiks olla eeskujuks teenust globaalselt eksportivatele ettevõtetele.
Matuseteenus, mis on kujundatud täielikult kliendi vajadustest lähtuvalt.
Klienditeekond on läbimõeldud, väärtuspakkumise kihid läbikäidud. Eriti kiidame kontseptsiooni “Väärtustades elu”, mis kutsub esile mõttemaailma muutuse.
Mikko-Pekka Hanski: “This concept connects interestingly better experience with cost effective way to handle the process. Memoris really think and feel for the customer and tries to remove complexity in otherwise difficult situation. I would recommend this company to look abroad and see how the process would work in other Scandinavian countries.”
Uut sorti majutusteenus. Läbimõeldud teenusekontseptsioon, mida toetab tugev sisekujundus, arhitektuur ja graafiline disain.
Mikko-Pekka Hanski: “The Hostel concept possess unique thing: combination of high quality and reasonable price. The concept is following trend where travelling and visiting places should be only highly conceptualised hotel experiences. It seems that actual service idea is more a result of the founder(s) imagination and insight. The actual process of making it is fairly basic. I would really much like to know how they are now listening the customers and how the insights are translated to the continuous iteration of the concept. The interesting question is that does the founders want to grow the business and maybe franchise that to a more cities and markets.”
Metsaühistu viib kokku üksikud erametsaomanikud, metsatöötlejad ja riigi. Teenusedisaini protsess viib kokku väga erinevad osapooled ja tulemuseks on süsteemselt ja innovatiivselt disainitud teenusestandard, mille võtab kokku ühtne kaubamärk. Protsessist on võitnud kõik osapooled - kasvab valdkonna usaldusväärsus, erametsad on heaperemehelikult hoitud ja kasutatud ning kasvab ka metsa väärtus tervikuna.
Mikko-Pekka Hanski: ”The process of creating the concept seems fairly rigorous and through enough to get the appropriate data. I believe that the participation process is more important than the outcome since the cooperatives have to actually work according the new principles.”